Miä tuu Uma Pido sääne om?

 

Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido, miä oll' edimäst kõrda 31. mail 2008. aastagal Võro liinan ja Kubija laululava pääl, tõist kõrda 29. mail 2010 Põlvan Indsikurmun, kolmandat kõrda 1. juunil 2013 Võrol ja Kubijal ja neländät kõrda 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Umma Pito või üldä ka võrokõisi üleilmalidsõs kokkotulõmisõs. Pido härgütäs inemiisi taan kandin ütte hoitma, tege hindätiidmise võro kultuuri- ja keeleruumin tugõvambas, and kultuurielolõ mekki mano, tuu taahakanti küläliisi ja kuts kodo tagasi noid, kiä omma' muialõ tüühü  ja elämä lännü.

Eelmäidsist pitõst saa inämb lukõ kodolehe linke "Pido 2008", "Pido 2010", "Pido 2013" ja "Pido 2016" alt. Om tekkünü umakeelitside pitõ traditsioon, kon pido liigus katõ maakunna vaihõl.

 

Kost taa pidomõtõ tull'?

 

Pido mõtõ tull' võrokõisi egä-aastadsõn Kaika suvõülikoolin Valgjärvel 2006. Sääl kõnõli' Põlva ja Võro maavanõmba' kultuurilidsõst kuuntüüst võro kultuuriruumin. Otsustõdi kõrralda' laulu- ja rahvapido Uma Pido, miä tuu vällä paikkundlist kultuuri ja kiilt ja köüt ütte inemiisi võro kultuuriruumin.

Võro kultuuriruumi all mõtõldas aoluulist Võromaad uma katsa kihlkunnaga, neo' omma' Karula, Harglõ, Kanepi, Urvastõ, Vahtsõliina, Rõugõ, Põlva ja Räpinä, miä täämbädsel pääväl om Põlva ja Võro maakunnan ja vähembän jaon Tarto ja Valga maakunnan. Edimäne ja kolmas pido olli' niimuudu katõn aoluulidsõn Võromaa kihlkunnan, selle et Võro liin om inneskidsen Põlva kihlkunnan ja Kubija laululava Rõugõ kihlkunnan. A tõnõ pido oll' tävveste Põlva kihlkunnan.

 

Kedä Umalõ Pidolõ oodõtas?

 

Umalõ Pidolõ oodõtas üten lüümä kõiki võrokõisi, näide velli ja sõsarit setosiid ja sõpru muialt Eestist ja ka välämaalt. Tulõja saa pidol olla' nii laadulinõ, tüütarõn ütenlüüjä ku uulitsakontsõrdi kullõja. Ja muidogi saa tä olla' õdagusõl pääkontsõrdil ja sääl üten laulda, selle et kavan om kimmähe mitmit kõigilõ teedä'-tunnõt laulõ ja laulõ sõna' trükitäs är' pido kavavihun.

 

 

Kiä Umal Pidol laulda' saava'?

 

Pidol saava' kõik laulda'. Pääkontsõrdilõ oodõtas kuurõ innekõkkõ Võro ja Põlva maakunnast, a nigu joba edimädse' pido' näüdässivä', tahetas laulma tulla' üle terve Eesti ja vällämaaltki. Kokko oll' edimädsel pidol koorilauljit ligi 2400, tõsõl 3300, kolmandal 3600 ja neländäl 3400 lauljat. Et miihi- ja naisikuurõ om tõisi kooriliikega võrrõldõn veidemb, om näile rahvast mano tuud projektkuurõga "Mehe' mõtsast" ja "Naasõ' nurmõst", kohe tulõva' nuu', kiä egäpäävätselt koskil koorin ei käü, niisamatõ ansambliidõ ja segäkuurõ naasõ' ja mehe'. Tõsõst pidost nakas´ pääle kunnakuurõ pidolkäümise kommõ. Kunnakoori' pantas kokko sõprus-, kogo-, pere- jne -kundõst ja nä saava' pidol üten laulda' ütiskuurõ laulõ. Päält koorilauljidõ ast pidol üles hulga inemiisi tüütarõdõn ja väikumbidõ püünede pääl ja pido püütäs õks kõrralda' niimuudu, et kõik saassi üten lüvvä' ja laulda'.

 

Mis laulõ lauldas?

 

Pidol lauldas uman keelen. Võrokeelitse' omma ülesastmisõ' nii pääväprogrammin ku õdagudsõl pääkontsõrdil. Õdagudsõ kontsõrdi kavan omma' võrokeelitse' rahvalaulu', rahvaligu' laulu', klassikalidsõ' koorilaulu' ja vahtsõmba' kuurõlõ säetü' laulu'. Om laulõ, midä kõik tiidvä', a ka säändsit, midä inämbüs rahvast edimäst kõrda kuuld.

 

Kuis sai Uma Pido logo kujondus?

 

Edimädse Uma Pido kunstnik oll' Maarja Meeru. Uma Pido sümboolikat vällä märken anni' tälle mõttit Võromaa kuntliganõ luudus ja rahvarõiva'. Niimuudu saiva' Uma Pido sümboolikan kokko luudus ja inemine. Pruugitu mustri' omma' peri Räpinä seerepailu päält 19. aastasaa keskpaigast ja lõpust; pruntsimustrilt, mink peritolu ja vannus olõ-i teedä' ja värvi' omma' peri Räpinä pruntsi päält 1920. aastidõ lõpust.

 

 

  © 2008     Tel. 533 22 153; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.