Miä tuu Uma Pido sääne om?

Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido, miä oll edimäst kõrda 31. mail 2008. aastagal Võro liinan ja Kubija laululava pääl ja tõist kõrda 29. mail 2010 Põlvan Indsikurmun. Umma Pito või üldä ka võrokõisi üleilmalidsõs kokkotulõmisõs. Pido härgütäs inemiisi taan kandin ütte hoitma, tege hindätiidmise võro kultuuri- ja keeleruumin tugõvambas, and kultuurielolõ mekki mano, tuu taahakanti küläliisi ja kuts kodo tagasi noid, kiä omma' muialõ tüühü  ja elämä lännü.

Edimädsest pidost saa inämb lukõ Uma Pido kodolehelt lingi alt "Arhiiv 2008".

Edimädse pidoga naati pääle umakeelitside pidodõ traditsiooniga. Parla arvasõ kõrraldaja', et pido võissigi olla' üle üte vai katõ aasta ja kävvü kõrdamüüdä Põlva ja Võro vaiht. Nii sõs om uuta vahtsõt pito Võrol Kubijal 2012. vai 2013. aastagal!

Kost taa pidomõtõ tull'?

Pido mõtõ tull' võrokõisi egä-aastadsõn Kaika suvõülikoolin Valgjärvel 2006. Sääl kõnõli' Põlva ja Võro maavanõmba' kultuurilidsõst kuuntüüst võro kultuuriruumin. Otsustõdi kõrralda' laulu- ja rahvapido Uma Pido, miä tuu vällä paikkundlist kultuuri ja kiilt ja köüt ütte inemiisi võro kultuuriruumin.

Võro kultuuriruumi all mõtõldas aoluulist Võromaad uma katsa kihlkunnaga, neo' omma' Karula, Harglõ, Kanepi, Urvastõ, Vahtsõliina, Rõugõ, Põlva ja Räpinä, miä täämbädsel pääväl om Põlva ja Võro maakunnan ja vähembän jaon Tarto ja Valga maakunnan. Edimäne pido oll niimuudu katõn aoluulidsõn Võromaa kihlkunnan, selle et Võro liin om inneskidsen Põlva kihlkunnan ja Kubija laululava Rõugõ kihlkunnan. A tõnõ pido oll' tävveste Põlva kihlkunnan.

Kedä Umalõ Pidolõ oodõti?

Umalõ Pidolõ oodõti üten lüümä kõiki lõunõeestläisi ja rahvakultuuri huviliidsi. Tulõja sai pidol olla' nii laadulinõ, tüütarõn ütenlüüjä ku uulitsakontsõrdi kullõja. Ja muidogi sai tä kaia' õdagust pääkontsõrti ja sääl üten laulda, selle et kavan oll' mitmit kõigilõ teedä'-tunnõt laulõ ja laulõ sõna' trükiti är' pido kavavihun.

Kiä Umalõ Pidolõ laulma tulli'?

Pidol saiva' kõik laulda'. Pääkontsõrdilõ tulli' laulma koori' innekõkkõ Võro ja Põlva maakunnast, viil oll' kuurõ Valga, Tartu, Harju, Rapla, Lääne-Viru, Jõgeva ja Läänemaa maakundõst, kuurõ tull' ka Lätist, Soomõst ja Euruupast.

Kokko oll' edimädsel pidol koorilauljit ligi 2400. Tõsõlõ pidolõ pand' hinnäst kirja joba 3300 lauljat! Et miihi- ja naisikuurõ om tõisi kooriliikega võrrõldõn veidemb, pantas pido jaos kokko projektkoori' "Mehe' mõtsast" ja "Naasõ' nurmõlt", kohe tulli' nuu', kiä egäpäävätselt koskil koorin ei käü, niisamatõ ansambliidõ ja segäkuurõ naasõ' ja mehe'. Pidolõ tulli' ka kunnakoori', miä panti kokko sõprus-, kogo-, pere- jne -kundõst. Kunnakoori' lauli' pidol ütiskuurõ jaon laulõ üte helü pääle.

Päält koorilauljidõ astsõ pidol üles hulga inemiisi tüütarõdõn ja väikumbidõ püünede pääl.

Mis laulõ laulõti?

Pidol laulõti uman keelen. Päämidselt võrokeelitse' olli' ülesastmisõ' nii pääväprogrammin ku õdagudsõl pääkontsõrdil. Õdagudsõ kontsõrdi kavan olli' võrokeelitse' rahvalaulu', rahvaligu' laulu', klassikalidsõ' koorilaulu' ja vahtsõmba' koorõlõ sätitü laulu'. Oll' laulõ, midä kõik tiidvä', a ka säändsit, midä inämbüs kullõjist edimäst kõrda kuulsõ. Kuurõ saat' ansambli Folkräüss.

Kuis sai Uma Pido kujondus?

Edimädse Uma Pido kunstnik oll' Maarja Meeru. Uma Pido sümboolikat vällä märken anni' tälle mõttit Võromaa kuntliganõ luudus ja rahvarõiva'. Niimuudu saiva' Uma Pido sümboolikan kokko luudus ja inemine. Pruugitu mustri' omma' peri Räpinä seerepailu päält 19. aastasaa keskpaigast ja lõpust; pruntsimustrilt, mink peritolu ja vannus olõ-i teedä' ja värvi' omma' peri Räpinä pruntsi päält 1920. aastidõ lõpust.